Kas hüpoteetiline süllogism on kehtiv?
Kas hüpoteetiline süllogism on kehtiv?

Video: Kas hüpoteetiline süllogism on kehtiv?

Video: Kas hüpoteetiline süllogism on kehtiv?
Video: Riigikogu 17.05.2023 2024, November
Anonim

Klassikalises loogikas hüpoteetiline süllogism on kehtiv argumendivorm, mis on a süllogism millel on a tingimuslik avaldus ühe või mõlema üksuse kohta. Ingliskeelne näide: Kui ma ei ärka, ei saa ma tööle minna. Kui ma ei saa tööle minna, siis ma ei saa palka.

Mis on sel viisil kehtiv süllogism?

A süllogism on kehtiv (või loogiline), kui selle järeldus tuleneb selle eeldustest. A süllogism on õige, kui see esitab täpseid väiteid, st kui selles sisalduv teave on faktidega kooskõlas. Et olla hea, a süllogism peavad olema mõlemad kehtiv ja tõsi.

Samuti võib küsida, mis tüüpi süllogism põhineb tavaliselt hüpoteetilisel olukorral? Hüpoteetiline süllogism : puhas hüpoteetiline süllogism on argument, milles on olemas nii eeldused kui ka järeldus hüpoteetiline . Praktiline Süllogism : sarnane kategoorilisega süllogism , kuid esimene väide või peamine eeldus on normatiivne väide või mõni lahke väärtushinnangust.

Kas disjunktiivne süllogism on selles suhtes kehtiv?

Klassikalises loogikas disjunktiivne süllogism (ajalooliselt tuntud kui modus tollendo ponens (MTP), ladina keeles "režiim, mis kinnitab eitades") on kehtiv argumendivorm, mis on a süllogism millel on a disjunktiivne avaldus ühe oma ruumi kohta. Rikkumine on ohutusrikkumine või selle eest ei kohaldata trahve.

Mis teeb süllogismi kehtetuks?

Kehtiv süllogism on selline, mille järeldus peab olema tõene, kui mõlemad eeldused on tõesed; an kehtetu süllogism on selline, mille järeldused peavad olema valed, kui mõlemad eeldused on tõesed; a ei kehti ega kehtetu süllogism on selline, mille järeldus võib olla tõene või vale, millal

Soovitan: